automatiseerimisvõimet

Automatiseerimisvõimet tähistab olukord, kus mingi protsess, süsteem või organisatsioon ei suuda või ei saa tõhusalt automatiseerida. See mõiste hõlmab nii tehnilisi kui ka organisatsioonilisi, majanduslikke ja regulatiivseid piiranguid ning võib ilmneda nii üksikute tööetappide kui ka tervete süsteemide tasandil.

Põhjused jaotuvad peamiselt nelja rühma: tehnilised piirangud (andmestiku kvaliteet, lõpppaigutuse interoperabiliteet, vananenud IT-infrastruktuur), organisatsioonilised tegurid (protsesside jagunemine, puudulik koordineeritus, standardiseerimise puudumine), majanduslikud kaalutlused (kõrgemad kulud või ebaausalt pikk tasuvusaeg) ning regulatiivsed ja eetilised piirangud (andmete kaitse, privaatsusnõuded, turvalisus). Lisaks võivad keerukad või mittetäielikult määratletud ülesanded ning inimeste ja masinate koostööd nõudvad olukorrad vähendada või completely takistada automaatsetoori.

Hindamine toimub tavaliselt äriprotsesside küpsuse mudelite, automatiseerimisvalmiduse hindamise, protsessikaevandamise ja ROI-analüüside kaudu. Oluline on eristada võimalust ning vajadust: mõnikord on automatiseerimine tehniliselt võimalik, kuid majanduslikult või eetiliselt kaalukas.

Näited hõlmavad vabavõitu või mitmekesiste sisenditega ülesandeid, kus keele- või kujundusvariatsioonid raskendavad stabiilset automaatset lahendust, või reguleeritud valdkondi, kus nõuded ja riskid piiravad automatiseerimist.

Lahendused hõlmavad protsessi ümberkujundamist, andmete kvaliteedi parandamist, standardiseerimist ja modulaarse arhitektuuri kasutuselevõttu, inim-in-the-loop lahendusi ning hübriidset lähenemist, kus automatiseerimine ja inimese otsustusprotsessid käsikäes toimivad. Automatiseerimisvõimet analüüsitakse tavapäraselt kui osa laiemat digitaliseerimise ja operatsioonide optimeerimise strateegiast.