automaatikast

Automaatika, tulenevalt ladina keeltest "automatus" (ise liikumine) ja kreeka keelest "automatos" (isest tegutsev), on laiaulatuslik tehnoloogia ja teadusharu, mis tegeleb protsesside, seadmete või süsteemide juhtimisega minimaalse või olematu inimese sekkumisega. Selle peamine eesmärk on suurendada tõhusust, täpsust, ohutust ja tootlikkust, samuti vähendada inimlikke vigu ja tööjõukulusid. Automaatika rakendused ulatuvad lihtsatest kodumasinatest kuni keerukate tööstuslike tootmisliinide ja kosmosesondideni.

Automaatika põhikomponendid hõlmavad tavaliselt andureid, mis koguvad infot ümbritseva keskkonna või süsteemi kohta, kontrollereid, mis töötlevad seda infot ja teevad otsuseid, ning täiturmehhanisme, mis viivad need otsused ellu. Näiteks termostaat (andur) mõõdab ruumi temperatuuri, võrdleb seda soovitud temperatuuriga (kontroller) ja lülitab vastavalt kütte või jahutuse sisse või välja (täiturmehhanism). Tööstuses kasutatakse arvutijuhtimissüsteeme, programmeeritavaid loogikakontrollereid (PLC) ja robotitehnoloogiat protsesside automatiseerimiseks.

Automaatika arengut on mõjutanud mitmed tehnoloogilised läbimurded, sealhulgas mikroprotsessorite ja tarkvara areng, mis on võimaldanud keerukamate ja paindlikumate juhtimissüsteemide loomist. Tänapäeval on tehisintellekt ja masinõpe muutumas üha olulisemaks automaatika valdkonnas, võimaldades süsteemidel õppida ja kohaneda, ennustada probleeme ja optimeerida toimimist veelgi kõrgemal tasemel. Automaatika mängib olulist rolli mitmete sektorite, nagu tootmine, transport, tervishoid ja energeetika arengus.