atsetüülimisreaktsiooni

Atsetüülimisreaktsioon on organilise keemia alal levinud reaktsioon, mille käigus ühendab asetüüli (CH₃–) rühma teise aatomiga või rühmaga, moodustades uue ühenduse. Selline reaktsioon on üks põhjalisi reaktsioone, mis võimaldab luua uusi organilisi ühendeid, näiteks alkeene, alküüle ja teisi funktsionaalseid aineid.

Atsetüülimisreaktsioon toimub peamiselt karbokationi või radikaalmehhanismil, kuid tavaliselt on see elektrofüülne reaktsioon, kus asetüüli rühm toimib elektrofüülina. Reaktsioon võib toimuda näiteks asetüülihalogeenidiga (nt asetüülikloriid) või asetüülialküülidega, mis reaktsioneeruvad nukleofiilidega, näiteks alküülrühmadega või aromaatsete ühenditega.

Tuntud näide on Friedeli–Craftsi atsetüülimine, kus asetüülikloriid reaktsioneerib aromaatse ühendiga, näiteks benseeniga, katalüsaatorina kasutatakse alumiiniumkloriidi. Reaktsioon viib asetüüli rühma ühendamisele benseeni tsüklisse, moodustades asetüülbenseeni.

Atsetüülimisreaktsioon on oluline ka bioloogilistes protsessides, näiteks asetüüli-CoA osaleb mitmes bioloogilises reaktsioonis, näiteks ketogeeneses ja lipogeneesis.

Reaktsiooni kasutamine on laialdaselt levinud orgaanilise sünteesi alal, näiteks polümeeride, farmatseutiliste aineid ja muid funktsionaalseid ühendeid valmistamisel. Reaktsiooni efektiivsus sõltub reaktsioonikeskkonna temperatuurist, katalüsaatorist ja osakeste suhteist.