arvutusprotsesse

Arvutusprotsess on informaatikas kirjeldus järjestatud sammude kogum, mille käigus programm või masin teisendab sisendi väljundiks. Protsess sisaldab olekut, milles toimuvad üleminekud sammude vahel, ning edeneb sageli järjekindlalt, kuid võib toimuda ka paralleelselt, kasutades mitut töötlusressurssi. Arvutusprotsessid võivad olla deterministlikud, kus sama sisend annab alati sama väljundi, või mitte‑deterministlikud, kus tulemused võivad varieeruda juhuslike tegurite või konkreetse täitmise kiiruse tõttu. Olulised omadused on aeg ja mälu või ruumi kasutus.

OS- ja programmeerimispraktikas käsitletakse arvutusprotsesse sageli kui eraldi protsesse või lõime. Protsesside haldamine hõlmab kontekstivahetust, ressursse (mälu, täitmise aeg, sisend-/väljundkanalid) ja ajastust. Lõimed võimaldavad sama protsessi sees mitut tööd teostada samaaegselt, sageli parema jõudluse nimel. Lisaks kasutatakse andmetöötluses ja arendusprotsessides erinevaid mudeleid ja arhitektuure, mis määravad, kuidas protsessid omavahel suhtlevad ja kuidas nad ressursse jagavad.

Teoreetilises arvutusteoorias uuritakse arvutusprotsesside omadusi näiteks Turingi masinate ja algoritmide kaudu: mis on lahendatavate probleemide klassid, kui keerukad on lahendused ning milliseid ressursse (aeg, mälu) tarbivad. Mõisted nagu aja keerukus ja mälu kasutus hinnatakse sageli Big-O märkusega.

Praktiliselt mängivad arvutusprotsessid keskset rolli tarkvaraarenduses, suurandmete analüüsis, simulatsioonides ja krüptograafias. Tõhus protsesside haldamine—sh paralleelsus, konkurents ja kontekstivahetuse mehhanismid—on oluline nii süsteemi jõudluse kui ka usaldusväärsuse tagamisel.