arvutiajast

Arvutiajast ehk arvutiajastu viitab ajaperioodile, mil arvutite tehnika ja andmete töötlemise võimekus on muutnud ühiskonna toimimist. See hõlmab nii suurte organisatsioonide kasutatavate arvutite kui ka isiklike arvutite, interneti ja mobiilsete seadmete mõju igapäevaelule.

Ajastu alguseks võib pidada teise maailmasõja järgsest ajastust, mil tekkisid esimesed elektroonilised arvutid nagu Colossus ja ENIAC, ning transistorite leiutamine 1947 võimaldas väiksemaid ja võimsamaid masinaid. 1950.–1960. aastad tähistasid suurte arvutite (mainframe) levikut ning keerukamate süsteemide esilekerkimist. 1969. aasta ARPANETi loomine pani aluse hilisemale Internetile.

1970.–1980. aastad tõid mikroprotsessorite arhitektuuri ja isiklike arvutite leviku (nt Apple II 1977, IBM PC 1981). 1990.–2000. aastatel levis internet laialdaselt, tekkisid veebilehed ja e-posti ning erinevad internetipõhised teenused. 2010.–2020. aastad tõid keskse koha pilvandmetöötlusele, mobiilsele internetile ja tehisintellektile laialdasema kasutuse.

Eesti kontekstis on arvutiajastus toonud digitaalse ühiskonna eripärasid: e-riik, X-Road, digiallkirjad ja laialdaselt kasutatav e-teenuste portfell on muutnud riigi- ja elanikkonna teenuste osutamise viisi ning suurendanud digitaalset kaasatust.

Praegused trendid keskenduvad andmeturvalisusele, tehisintellektile ning jätkusuutlike ning kasutajasõbralike lahenduste arendamisele. Arvutiajastu jätkub ning digitaliseerimine kujundab üha enam tööd, haridust ja kultuuri.