anaeroobeja

Anaeroobid on organismid, mis ei vaja eluks hapnikku. Need võivad elada keskkondades, kus hapnikku on väga vähe või seda pole üldse. Anaeroobid esinevad mitmesugustes elupaikades, sealhulgas mullas, settetes ja isegi loomade seedetraktis.

Anaeroobid jaotatakse kaheks peamiseks rühmaks: obligatoorsed anaeroobid ja fakultatiivsed anaeroobid. Obligaatsed anaeroobid ei suuda elada keskkonnas, kus on hapnikku, ja nende jaoks on hapnik mürgine. Fakultatiivsed anaeroobid võivad aga elada nii hapnikuga kui ka hapnikuta keskkonnas.

Anaeroobid kasutavad energeetiliselt oluliste molekulide, nagu glükoosi, lagundamiseks erinevaid ainevahetusradu, mida nimetatakse anaeroobseks hingamiseks või kääritamiseks. Nende ainete seedimise käigus tekivad tavaliselt sellised kõrvalsaadused nagu piimhape, etanool või metaan. Need protsessid on olulised paljudes looduslikes ja tööstuslikes rakendustes, sealhulgas toiduainete tootmises (nt jogurt, juust, leib) ja biokütuste tootmises.

Kuigi paljud anaeroobid on kahjutud või isegi kasulikud, võivad mõned liigid põhjustada haigusi. Näiteks anaeroobsed bakterid nagu Clostridium tetani ja Clostridium botulinum põhjustavad tõsiseid haigusi nagu teetanus ja botulism. Neid anaeroobe uuritakse sageli meditsiinilistes ja mikrobioloogilistes laborites.