amortisatsiooniga

Amortisatsiooniga viitab raamatupidamises varade ostuhinna või laenu põhiosa järkjärgsele jaotumisele ajavahemikeks. Amortisatsioon kajastatakse arvestuses kui kulu, mis vähendab varade bilansilist väärtust või suurendab laenu tagasimaksmise kulutusi iga perioodi kohta. See aitab peegeldada varade kasutamisest või laenu tasumisest tulenevaid majanduslikke mõjusid.

Amortisatsioon tuleb zgendada kui laiem mõiste, mis hõlmab nii intangiivate varade kui ka mõnel juhul laenude käsitlemist. Intangiivsete varade puhul määratakse amortiseerimise periood vastavalt nende eeldatavale kasutusajale ja majanduslikule väärtusele. Väljapoole majandustegevust loetakse amortiseerimise mõistega seotud ka laenude põhiosa järk-järguline tagasimaksmine, mida nimetatakse laenu amortisatsiooniks.

Levinumad meetodid on sirgejooneline amortisatsioon (kogu perioodi jooksul sama summa), kahaneb jääkväärtuse meetod (iga perioodi amortisatsioon sõltub jäänud väärtusest) ja tootmisühikute põhine meetod (amortisatsioon jaguneb vastavalt toodetud või kasutatud ühikute arvule). Valik sõltub varatüübist, ettevõtte raamatupidamisest ja maksuseadustest.

Seoses maksustamisega kasutatakse amortisatsiooni sageli maksustatava tulu vähendamiseks, kuid erimeelsused ja piirangud sõltuvad riigi õigusaktidest. Amortisatsioon ei ole sama, mis rahavoogude tekkimine; see on raamatupidamises mõjuga kuluarvestus, mis kajastub kuluna ja varade väärtuse vähenemisena.