alusvõti

Alusvõti on krüptograafias peamine saladus, millelt teised võtmed või nende derivaadid luuakse. See toimib võtmekihi aluseks ning sageli on see pikaajaline ning kõrgelt kaitstud materjal. Kui alusvõti on kompromiteeritud, võivad derivateeritud võtmed ja sellega kaitstud andmed sattuda ohusse, sest paljud teised võtmed sõltuvad just sellest.

Derivatsioon ja kasutus on võtmetunnuse keskne osa. Alusvõtti kasutatakse koos võtmete derivatsioonifunktsiooniga (KDF), mis lisab konteksti sellesse materjali, nagu salting või nonce, ning genereerib spetsiifilised võtmed vastavalt kasutusotstarbele. Sellisteks võtmeteks võivad olla sessioonivõtmed krüptimiseks, MAC-võtmed või muud turvasüsteemide võtmed. Protsess võimaldab ühe alusvõtmega hallata mitmesuguseid alamvõtteid, samas kui iga alaotusvõti on eraldiseisvalt kasutatav ja järgitav.

Turvalisus ja haldamine on alusvõtme elutsüklile keskmes. Alusvõti hoitakse tavaliselt turvalises keskkonnas, näiteks riistvaralistes turvajärjekordades (HSM) või turvalises muudatustarbes, ning selle pääs ja kasutus on rangelt kontrollitud. Võtme rotatsioon, varundamine, juurdepääsude audit ja turvameetmed on vajalikud, et vähendada katkemise või leke korral tekkiva riski.

Seosed ja kasutusvaldkonnad hõlmavad võtmekihi arhitektuuri laiemas kontekstis. Alusvõti on sarnane mõistele master key või root key teistes keeltes ning selle õige kasutus ja kaitse mõjutavad kogu süsteemi turvalisust, alates kettapõhises krüpteerimisest kuni turvakonverentside ja võrguühenduste krüpteerimiseni.