alusmääradest

Alusmääradest on mõõtühikute süsteemi põhilised suurused, mille abil kirjeldatakse füüsikalisi suurusi ja mille ümber teised suurused defineeritakse. SI-süsteemis on seitse alusmõõdet, mis moodustavad kõigi teiste mõõtmete aluse. Need alusmõõtmed on: pikkus, mass, aeg, elektrivoolu tugevus, termodünaamiline temperatuur, ainekogus ja valgusvoimu.

Iga alusmõõtme juurde kuulub vastav ühik: pikkus on meeter (m), mass on kilogramm (kg), aeg on sekund (s), elektrivoolu tugevus on amper (A), termodünaamiline temperatuur on kelvin (K), ainekogus on mol (mol) ning valgusvoimu on kandela (cd). Need ühikud annavad aluse kõigi teiste mõõtmete kirjeldamiseks ja arvutamiseks.

Kõik teised suurused, mida igapäevaselt mõõdetakse, on tihti järeldatud ühikud (derived units), mis moodustuvad alusühikute kombinatsioonidest. Näiteid on kiirus (m/s), tihedus (kg/m^3) ja töö (J = N·m).

2019. aasta muudab SI aluste mõõtmete määratlused fundamentaalsete konstantide abil. See tähendab, et aluseks olevad mõõtmed määratakse nüüd konstandtide kaudu (näiteks metre valguse kiiruse c ja sekundi puhul Cs-133 lõpprendtransi). Nende muutuste eesmärk on tagada mõõtmiste universaalsus ja püsivus.

Kasutuslikult tagab alusmõõtmete süsteem mõõtmiste järjepidevuse ja võrdlusvõimalused erinevates laborites ning riikides. Maatemaatilises ja tehnikatööstuses kasutatakse neid kui standardit ja nimepunkti, mille ümber tehakse kalibreerimised ja tõlgitakse teisi suurusi.