allkirjafunktsioonid

Allkirjafunktsioonid (digitaalsed allkirjad) on krüptograafilised mehhanismid, mis võimaldavad kinnitada digitaalse sõnumi autentsust ja terviklikkust. Süsteem koosneb võtmegeneratsioonist (loob paari avalik võti pk ja privaatvõti sk), allkirjastamisalgoritmist Sign(sk, m) ja kontrollimisalgoritmist Verify(pk, m, σ). Sõnumile m genereeritud allkiri σ koos pk-ga võimaldab vastuvõtjale kontrollida, kas allkiri on koostatud vastava privaatvõtme omanikult.

Turvalisus: ilma privaatvõtit teadmata ei tohi olla võimalik genereerida kehtivaid allkirju, isegi kui ründaja valib sõnumid. See omadus kirjeldatakse tavaliselt kui existential unforgeability under chosen-message attacks (EUF-CMA). Allkirjasüsteemid võivad kasutada hash-funktsioone koos allkirjastamisega ning erinevad turvanõuded rakendamises, näiteks võtmete turvaline haldamine ja paddingu (padding) skeemid.

Deterministlikkuse ja probabilistlikkuse erinevused: mõni süsteem on deterministlik (nt EdDSA), teised kasutavad juhuslikkust (nt RSA-PSS). Populaarsed allkirjasüsteemid on RSA, DSA, ECDSA ja EdDSA pere.

Rakendused: digitaalsed allkirjad on laialdaselt kasutusel e-posti turvalisuses, tarkvara allkirjastamises, veebiturvalisuses TLS-is ning plokiahelates andmete ja tehingute autentsuse tagamisel.

Käsitlemisnõuded: privaatvõti tuleb hoida turvaliselt, ning allkirjade ja verifikatsioonide operatsioonid peaksid toimuma usaldusväärsetes keskkondades. Allkirjafunktsioonid tagavad autentsuse, terviklikkuse ning mitte-järelütuse.