algkäivitust

Algkäivitust tähistab arvuti või muu süsteemi sisselülitamise järel toimuv protsess, mille käigus kontrollitakse riistvara, laaditakse tarkvara ja valmistatakse süsteem kasutajale töökorras ette. Protsess algab toitenupu vajutamisega ja jätkub riistvara enesetestimisega (POST). Seejärel käivitub BIOS või UEFI ning valida sobiv bootloader (nt GRUB või Windows Boot Manager). Bootloader laadib operatsioonisüsteemi tuuma ja esmase failisüsteemi (näiteks initramfs). Seejärel käivitub kernel ja süsteemi teenused ning lõpuks kuvatakse kasutajale töökeskkond.

Erinevatel platvormidel võib täpne järjestus varieeruda. Ühiskasutuses arvutites on tavaline kasutusel olevad bootloaderid GRUB või Windows Boot Manager; embedded-seadmetel võib olla lühem või erilahendustega rada, kasutades näiteks U-Booti, corebooti või teisi kergemaid lahendusi. Üldine põhimõte on siiski riistvara käivitamine ja tarkvara järkjärguline laadimine, kuni kasutaja saab süsteemi kasutada.

Turvalisus on algkäivituse puhul oluline teema. Secure Boot ja mehitatud (measured) boot aitavad tagada, et käivitatav tarkvara on autentselt allkirjastatud ja muutmatu ning et algkäivituse etapid on õigesti järgitavad. See vähendab küberrünnakute ja pahavara leviku ohtu enne kasutajaprogrammide ja andmete kaitset.

Võimalikud probleemid hõlmavad POSTi vigu, bootloaderi või boot-sektori tõrkeid ning kõvaketta või failisüsteemi kahjustusi. Lahendused hõlmavad BIOS/UEFI seadistuste kontrolli, boot-sektori või bootloaderi taastamist ning vajadusel riistvara diagnostikat.