ahelpolümeeriseerumisest

Ahelpolümeeriseerumine, tuntud ka kui radikaalpolümeeriseerumine, on üks olulisemaid polümerisatsioonimehhanisme, mida kasutatakse paljude sünteetiliste polümeeride tootmisel. See protsess algab initsieerimisetapiga, kus spetsiaalne initsiaator, sageli radikaalide allikas, laguneb või reageerib, moodustades aktiivseid radikaale. Need radikaalid on molekulid, millel on üks paaritu elektron, muutes need väga reaktiivseteks.

Järgneb levimis- ehk ahelkasvamise etapp. Radikaal reageerib monomeeri molekuliga, lisades selle oma struktuuri külge ja moodustades uue, pikema radikaali. See uus radikaal reageerib omakorda järgmise monomeeri molekuliga, pikendades polümeeriahelat. See protsess kordub väga kiiresti, moodustades pika polümeeriahela.

Ahelpolümeeriseerumise lõpetab lõpetamis- ehk terminatsioonietapp. See võib toimuda mitmel viisil. Kaks kasvavat radikaali võivad kokku põrgata ja ühenduda, moodustades stabiilse polümeeri. Alternatiivselt võib üks radikaal depromoteerida teise, muutes selle stabiilseks polümeeriks ja moodustades samal ajal uue radikaali, mis omakorda võib lõpetada teise ahela või alustada uut. Lõpetamine võib toimuda ka reageerimata radikaali ja ebapuhtuse vahel.

Ahelpolümeeriseerumine on mitmekülgne protsess, mida kasutatakse polümeeride nagu polüetüleen, polüpropüleen, polüstüreen ja polüvinüülkloriid tootmiseks. Selle käigus saab kontrollida polümeeriahela pikkust ja mõningaid omadusi, mis on oluline erinevate rakenduste jaoks.