adresseerimissüsteemi

Adresseerimissüsteem viitab meetodile, mille abil arvutivõrgus või muus andmeedastuskeskkonnas tuvastatakse ja lokaliseeritakse konkreetseid seadmeid või ressursse. See on oluline, et andmepaketid jõuaksid sihtkohta õigesti. Erinevad süsteemid kasutavad adresseerimiseks erinevaid meetodeid.

Interneti puhul on peamine adresseerimissüsteem IP-aadressid. IPv4-aadressid on neljast numbrist koosnevad identifikaatorid, mis on eraldatud punktidega, näiteks 192.168.1.1. IPv6-aadressid on pikemad ja kasutavad kuueteistkümnendkoode, et toetada suuremat hulka seadmeid. Lisaks IP-aadressele kasutatakse võrgusuhtluses ka MAC-aadresse, mis on riistvaraspetsiifilised unikaalsed identifikaatorid, mida kasutatakse kohalikes võrkudes.

Kohalikul tasandil kasutavad arvutid sageli DNS-i (Domain Name System) ehk domeeninimesüsteemi, et teisendada inimloetavad domeeninimed (nt www.example.com) arvutite poolt kasutatavateks IP-aadresseks. See muudab veebisirvimise ja võrguteenustele ligipääsu lihtsamaks, kuna kasutajate ei pea meelde jätma keerulisi numbrilisi aadresseid.

Lisaks arvutivõrkudele kasutatakse adresseerimissüsteeme ka teistes kontekstides, näiteks postisüsteemis, kus kasutatakse füüsilisi aadresseid, või telefonisüsteemis, kus kasutatakse telefoninumbreid. Üldiselt on adresseerimissüsteemi põhiülesanne tagada, et informatsioon jõuaks õigesse sihtkohta, olgu see siis digitaalne või füüsiline.