Winklertitratsioon

Winklertitratsioon on keemiline analüütiline meetod, mille abil määratakse orgaaniliste ühendite, eriti fenolide, happekontseentraatsiat. See on nimetatud saksa keemiku Otto Winkleri järgi, kes esitas selle meetodi 19. sajandi lõpul. Meetodi põhimõte põhineb fenolide reaktsioonil alkaalilise lahusega, mille käigus tekib värvitud kompleks, mille intensiivsus on suhetes orgaanilise ühendiga.

Winklertitratsiooni korraldab tingimustes lisatakse fenoli lahusesse ühendit, mis sisaldab tetrakloriidrokinoni (CCl₄) ja alkaalilist indikaatorit, näiteks fenolftaleiin. Fenolid reageerivad alkaaliga, moodustades värvilisi komplekse, mis on lahustuvad CCl₄-s. Värvi intensiivsus on suhetes fenoli kontseentraatsiaga, mistõttu saab määrata analüüdi sisaldust spektrofotomeetrilise meetodiga.

Meetod on kasulik eriti puhtuse kontrollimisel ja kvalitatiivses analüüsis, kuid selle kasutamine kvantitatiivses analüüsis on piiratud, sest reaktsioon ei ole alati stohhiomeetriline. Winklertitratsiooni eeliseks on selle lihtsus ja kiirus, kuid see ei ole nii täpsene kui mõned teised analüütilised meetodid, nagu titratsioon või kromatograafia.

Winklertitratsiooni kasutatakse peamiselt laboris, eriti keemias ja farmatsias, kui on vaja kiire ja lihtne meetod fenolide kontseentraadi määramiseks. Meetodi täpsust saab parandada optiliste seadmete ja standardlaadsete kasutamisega.