Võõrkehade

Võõrkeha on keha õõnsustes või kudedes asuv ese või aine, mis ei kuulu keha loomuliku moodustumise hulka. Võõrkehade tekked võivad olla allaneelatud esemete, hingamisteedesse satuvate objektide või meditsiinilise või muu sekkumise tagajärjel sisestatud võõrkehade tõttu. Enamik juhtumeid esineb lastel, kuid võõrkehadega võib kokku puutuda ka täiskasvanud.

Võõrkehade asukohad on varieeruvad: söögitorus, maos, hingamisteedeses (kõri, bronhid), ninakanalis ja kõrvakanalis ning mõnikord nahas või kehaõõnes. Sümptomid sõltuvad asukohast: hingamisteede võõrkehade võivad põhjustada köha, lämbumist ja õhupuudust; söögitoru või maos asuvad võivad tekitada düsfaagiat, valu ja obstruktsiooni; ninahaiguste korral võib olla ninakinnisus ja eritised; kõrvade piirkonnas valu või eritis.

Diagnostika põhineb patsiendi anamneesi, füüsikalise läbivaatuse ja kujutavate uuringute kombinatsioonil. Röntgen on kasulik radiopaerse esemete tuvastamiseks; radiolutsentsete esemete puhul võib vaja minna CT-uuringut või MRI-d. Endoskoopia on sageli nii diagnostiline kui ka terapeutiline meetod ning võimaldab võõrkeha eemaldamist.

Ravi keskendub võõrkehade ohutuks eemaldamiseks ja elutähtsate struktuuride kaitsmiseks. Endoskoopiline eemaldamine on peamine meetod; vajadusel kasutatakse kirurgilist sekkumist. Tüsistuste vältimiseks võib vajadusel anda antibiootikumide profülaktikat ning jälgida infektsioonide või perforatsiooni sümptomeid.

Ennetus hõlmab turvalise käitlemise ja lastekaitse meetmeid: väikeste esemete hoidmine vältida lastelõppu, toiduvalmistuse ohutus ja vigastuste ennetamine. Prognoos on üldiselt hea pärast varajast eemaldamist; viivitused suurendavad komplikatsioonide riski.