Võlakirjaturgudel

Võlakirjaturgudel on finantsturgudel, kus kaubeldakse võlakirjadega. Võlakirjad on väärtpaberid, mis esindavad laenu, mille emitent (nt valitsus või ettevõte) võtab investorilt. Investor annab emitendile raha teatud perioodiks, mille eest ta saab perioodiliselt intressimakseid ja lepingu lõpus tagasi laenatud põhiosa.

Võlakirjaturgudel on kaks peamist segmenti: esmaturg ja järelturg. Esmaturul müüakse võlakirju esmakordselt investoritele, enamasti võlakirja emissiooni käigus. Järelturul ostavad ja müüvad investorid omavahel juba ringluses olevaid võlakirju. Suurimad järelturud on reguleeritud börsid, kuid oluline osa kaubandusest toimub ka börsivälistel turgudel (OTC).

Võlakirjade hinnad turul sõltuvad mitmetest teguritest, sealhulgas intressimäärade muutustest, emitendi krediidireitingust ja üldisest majandusolukorrast. Kui turuintressimäärad tõusevad, langevad olemasolevate madalama intressiga võlakirjade hinnad, ja vastupidi. Krediidireiting näitab emitendi maksevõimet; kõrgema reitinguga emitentide võlakirjad on tavaliselt turvalisemad, kuid pakuvad ka madalamat tootlust.

Võlakirjaturgudel on oluline roll nii emitentidele rahastamisallikana kui ka investoritele investeerimisvõimaluste pakkujana, võimaldades portfelli mitmekesistamist ja riski hajutamist.