Võlakapital

Võlakapital on kapital, mida ettevõte hankib võlakohustuste kaudu, näiteks võlakirjade või laenude vormis. Selle rahastamisviisi puhul on ettevõttel kohustus tagastada laenutaotatud summa ning maksma ettenähtud intresse kindla perioodi jooksul. Võlakapital on osa ettevõtte kapitalistruktuurist ja erineb omakapitalist, kus rahastamisallikaks on omanike sissemaksed või ettevõtte säilitatud kasum.

Võlakapital hõlmab erinevaid finantsinstrumente. Kõige tavalisemad on võlakirjad (võlakirjad või bondid), laenud pankadelt või muult laenuandjatelt ning veidi vähem levinud instrumentaalsed vormid nagu võlainstrumendid ja võlakirjade liising. Võlakapitali kulud avalduvad intresside maksmisel ning põhiosa tagasimaksmisel vastavalt lepingu tingimustele. Võlakirjade puhul võivad olla erinevad maksetingimused, tähtajad ja tagatised ning mõnikord ka kõnekonsultatsioonid või kindlustused.

Eelised ja riskid. Võlakapital ei muuda ettevõtte omanikke ning osutab kõrgema finantseerimise stabiilsuse ilma osaluse hajutamiseta; see võib pakkuda maksimaalset skeemi ja potentsiaalselt maksusoodustusi intressikulude kaudu. Puuduste hulka kuuluvad kohustuslikud intresside ja põhiosa maksed ning suurem finantsrisk, kui ettevõttel tekib rahavoogudega raskusi. Kõrge võlatasemega struktuurid suurendavad finantsriski ja võivad kaasa tuua sanktsiooni või intressimäära tõusu, kui krediidireiting halveneb.

Võlakapitali kasutavad nii ettevõtted kui ka avalikud institutsioonid, et rahastada laienemist, ümberehitust või igapäevaseid tegevuskulusid, sageli koos omakapitali ja muude rahastamisallikatega sobiva jaotuse saavutamiseks.