Võimendite

Võimendid on elektroonikaseadmed, mis suurendavad sisendsignaali amplituudi või võimsust, võimaldades väikse signaali puhul saavutada suurema väljundkoormuse. Need on keskse tähtsusega helisüsteemides, raadiosides, mõõtmis- ja kontrollseadmetes ning paljudes teistes rakendustes. Võimendid võivad olla lineaarseid või lülitusvõimendid ning nende tööpõhimõtted ja tehnoloogiad varieeruvad sõltuvalt rakendusest.

Võimendid jagunevad peamiselt pinge-, voolu- ja võimsusvõimenditeks. Pingevõimendid suurendavad sisendpinget ja toidavad koormust, mis nõuab suuremat voolu. Võimsusvõimendid annavad suuremat väljundvõimsust ning neid kasutatakse sageli kõlarite ja muude energiatarvetega koormuste jaoks. Operatsioonivõimendid (op-amps) on integreeritud ahelad, mille ülesanne on pakkuda lineaarset väljundit ja mida kasutatakse laialdaselt signaalitöötluses ja täppissüsteemides.

Olulised näitajad hõlmavad Av ehk võimenduse suurust, sagedusvahemikku, väljundvõimsust ja koormustaluvust, signaali müra ja moonutust (THD), ning ülekande kiirust ehk slew rate.

Ajaloost: Esimesed võimendid kasutasid vakuumtorusid; 20. sajandi keskel tulid transistorid, mis võimaldasid väiksemaid, usaldusväärsemaid ja vähem energiat tarvitavaid seadmeid. 1960‑ndatel ilmusid operatsioonivõimendid, mis muutis signaalitöötlust.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad heli- ja audiosüsteeme, raadio- ja telekommunikatsiooni, mõõtmis- ja testseadmeid ning teadus- ja arendustööd. Võimendid võivad olla pinge-, voolu- või võimsusvõimendid ning neid ehitakse erinevatel tehnoloogiatel sõltuvalt nõudmistest.