Vammat

Vammat on kehalise koe kahjustus, mis tekib välise jõu toimel. See hõlmab nahka, pehmete kudede, luid ja liigeseid ning võib olla kerge või raske. Vammad põhjustavad sageli valu, turset, verejooksu ja liikumispiirangut ning vajavad sobivat hindamist ja ravi.

Vammad jagunevad peamiselt kolme põhitüübiks: pehmete kudede vigastused (verevalumid, kriimustused, lõiked, põletused), luu- ja liigese vigastused (murd, nihestus, luu- või liigesefragmentide eraldumine) ning närvi- või veresoonkonna kahjustused. Enamik väiksemaid vigastusi paraneb iseenesest, kuid raskemad või avatud vigastused vajavad meditsiinilist tähelepanu.

Põhjused ja mehhanism: vigastused tekivad, kui koe taluvus on ületatud välise jõu tõttu (löök, kukkumine, autoõnnetus) või kütuslike/keemiliste või elektriliste põhjuste tõttu.

Diagnostika: hindamine põhineb anamneesil ja füüsilisel läbivaatusel; vajadusel kasutatakse kujutava diagnostikat, nagu röntgen, ultraheli või kompuutertomograafia, et tuvastada murd või muud sisemised kahjustused.

Esmaabi ja ravi: esmaabi hõlmab vigastatud piirkonna immobiliseerimist, külma rakendamist 10–15 minutiks (mitt nahale otse), survet (side) ja elevatsiooni, kui võimalik; haavade korral nõuetekohast puhastamist ja vajadusel tetanusvaktsiini kontrolli. Kõrgema raskusastmega vigastused vajavad arstiabi ja sageli spetsialisti hindamist.

Prognoos ja ennetamine: enamik vammad paraneb hästi, kuid taastumise kestus sõltub vigastuse tüübist ja raskusest. Ennetus hõlmab turvavarustuse kasutamist, õigeid tehnikaid spordis ja tööohutust, ning vigastuste varajast ravi.