Vahustamise

Vahustamine on protsess, mille käigus lisatakse gaas vedelikule või tahkest materjalist alusele, moodustades gaasiga täidetud õhumullide kogumi ehk vahtu. Vahutamine võib toimuda mehhaaniliselt, näiteks segamise, vispamise või vahutamise teel, või keemiliselt, kui gaas eraldub vedelikust keemilise reaktsiooni tulemusena. Vahu struktuur koosneb mullide kilede ja laialivalguva vedeliku vahelisest võrgust, mis annab vahule selle tiheduse ja viskoossuse tunde.

Vahu stabiilsus sõltub mitmest tegurist. Olulised on surfaktantide või pinnapinnainete olemasolu, mis vähendavad vedeliku pinda pingut; vedeliku viskoossus ja viskoosne jäikus; mullifilmi tugevus ja müraruumi läbilaskvus; ning temperatuuri ja pH taseme mõju. Suur mullide suurus ja kiire gaasijaotus võivad põhjustada varasemat lõhkemist või murenemist, samas kui õiged lisandid või viskoossuse tõstmine võivad tugevdada vahutamist ja pikendada stabiilsust.

Peamised vahutamise valdkonnad on toidu- ja joogiainetega seotud rakendused (vahukreem, foamed kohv, saumiksri abil vahustatud piim); kosmeetika ja iseteeninduse vahud (šampoonid, näokreemide vahud, habavahud); ning tööstuslikud ja ohutusega seotud rakendused, kus kasutatakse vahukaid või vahutavaid lahuseid. Vahustamist jälgitakse ja kontrollitakse mõõtmistega, mis hindavad vahutuse tihedust, mullide suurust ja aega, mille jooksul vaht püsib.