Vabakaubanduslepingud
Vabakaubanduslepingud, tuntud ka kui vabakaubanduspiirkonnad, on kaubanduslepingud kahe või enama riigi vahel, mille eesmärk on vähendada või kaotada tollimaksud ja muud kaubandustõkked kaupade ja teenuste vahelises kaubanduses. Need lepingud loovad tingimused, kus liikmesriigid saavad üksteisega vabamalt kaubelda, mis võib potentsiaalselt suurendada majanduskasvu, investeeringuid ja tarbijate valikut. Vabakaubanduslepingud erinevad tolliliitudest selle poolest, et viimased hõlmavad ka ühist väliskaubanduspoliitikat kolmandate riikide suhtes. Peale tollitariifide kõrvaldamise võivad vabakaubanduslepingud hõlmata ka sätteid intellektuaalomandi kaitse, investeeringute, konkurentsipoliitika ja töötingimuste kohta. Kriitikud on aga juhtinud tähelepanu sellele, et sellised lepingud võivad mõnel juhul kaasa tuua töökohtade ümberpaiknemise ja keskkonnamõjude halvenemise. Majanduslikku kasu on sageli tasakaalustatud potentsiaalsete negatiivsete tagajärgedega, mis mõjutavad teatud tööstusharusid või tootjaid. Rahvusvahelises kaubanduses mängivad vabakaubanduslepingud olulist rolli erinevate riikide majandussuhete kujundamisel.