Võrgustikute

Võrgustik on süsteem, kus erinevad üksused on omavahel seotud ning nende koosmõju ületab üksikute osade võimekuse. Võrgustikke eristatakse nende eesmärgi ja ühenduste tüübiga. Sotsiaalvõrgustikud hõlmavad inimeste või organisatsioonide vahelist suhtlust; arvutivõrgustikud ühendavad seadmeid ja teenuseid ning tagavad andmete ülekande; bioloogia valdkonnas kirjeldavad võrgustikud rakulisi või organismi tasandi seoseid, nagu närvivõrgud ja metaboolsed rada; logistilised võrgustikud koordineerivad kaupade ja inimeste liikumist ja tarneahelaid.

Võrgustikke analüüsitakse ning mudeldatakse sageli graafiteooria põhialuste kaudu. Võrgustiku omadused, nagu tihedus, keskpunktide ehk võtmetippude olemasolu, ühenduste mustrid ja klastrid, mõjutavad süsteemi vastupidavust, efektiivsust ja dünaamikat. Väikesed muutused võivad põhjustada suuremaid tagajärgi, mida illustreerib näiteks kriiside levik või ressursivoolude muutumine.

Kasutusalad on laialdased: informatsiooni ja kommunikatsiooni võrgustikud (nt Internet ja sotsiaalvõrgustikud), transport- ja tarnevõrgud, energia- ja elektrivõrgud ning epidemioloogia ja ökosüsteemide juhtimine. Võrgustike uurimine on interdistsiplinaarne ning hõlmab matemaatikat, informaatikat, sotsioloogiat ja bioloogiat.