Tehisnärvivõrgustikke

Tehisnärvivõrgustikud, tuntud ka kui närvivõrgud või lihtsalt neurovõrgud, on arvutusmudelid, mis on inspireeritud bioloogiliste närvisüsteemide, nagu inimajude struktuurist ja tööst. Need koosnevad omavahel ühendatud sõlmedest, mida nimetatakse neuroniteks, mis töötlevad ja edastavad teavet. Tehisnärvivõrgustike peamine eesmärk on õppida ja tuvastada keerulisi mustreid ja seoseid andmetes, võimaldades neil täita ülesandeid, mida on traditsiooniliste algoritmidega raske lahendada.

Närvivõrgustikud koosnevad tavaliselt mitmest kihist: sisendkihist, mis võtab vastu andmeid, ühest või mitmest peidetud kihist, kus toimub töötlemine, ja väljundkihist, mis annab tulemuse. Iga ühendus kahe neuroni vahel on kaalutud, mis mõjutab signaali tugevust. Õppimisprotsessi käigus kohandatakse neid kaale iteratiivselt, et minimeerida vigu ja parandada võrgustiku jõudlust.

Seda tehnoloogiat kasutatakse laialdaselt mitmesugustes rakendustes, sealhulgas pildituvastuses, keele töötlemises, kõnetuvastuses, ennustavas analüüsis ja soovituslikes süsteemides. Tehisnärvivõrgustike võime õppida ja kohaneda teeb neist võimsa vahendi keeruliste probleemide lahendamisel, mis nõuavad andmetest õppimist ja otsuste tegemist.