Tehisnärvide

Tehisnärvide, tuntud ka kui kunstlikud närvivõrgud, on arvutusmudelid, mis on inspireeritud inimese või looma närvisüsteemi struktuurist ja funktsioonist. Need koosnevad omavahel ühendatud sõlmedest, mida nimetatakse neuroniteks, mis on korraldatud kihtidesse. Iga ühendus omab kaalu, mis reguleerib signaali tugevust, mis liigub neuronilt teisele. Tehisnärvid õpivad kogemustest, kohandades neid kaalusid, et täita konkreetset ülesannet, näiteks piltide tuvastamist või keele tõlkimist.

Õppimisprotsess algab sisendandmete esitamisega võrgule. Võrk töötleb neid andmeid ja toodab väljundi. Seejärel võrreldakse väljundit oodatava või soovitud väljundiga ja arvutatakse viga. See viga tagastatakse võrgule ja kaalusid kohandatakse viga minimeerimiseks. Seda protsessi korratakse tuhandeid või miljoneid kordi, kuni võrk saavutab rahuldava jõudluse.

Tehisnärvide rakendused on laialdased ja kasvavad pidevalt. Neid kasutatakse masinõppes, arvutinägemises, looduskeele töötluses, finantsprognoosimises ja paljudes muudes valdkondades. Nende võime tuvastada keerukaid mustreid ja teha ennustusi ilma eksplitsiitselt programmeerimata on teinud neist võimsa tööriista paljudes tänapäevastes tehnoloogilistes lahendustes.