Tehisnärvivõrgustike

Tehisnärvivõrgustikud, tuntud ka kui närvivõrgustikud või neurovõrgud, on arvutusmudelid, mis on inspireeritud inimese aju struktuurist ja toimimisest. Need koosnevad omavahel ühendatud sõlmedest ehk neuronitest, mis on korraldatud kihtidena: sisendkiht, üks või mitu peidetud kihti ja väljundkiht. Iga ühendus neuronite vahel omab kaalu, mis reguleerib signaali tugevust.

Tehisnärvivõrgustikud õpivad andmetest, kohandades nende ühenduste kaalusid iteratiivse protsessi kaudu, mida nimetatakse treeninguks. Selle käigus esitatakse võrgule sisendandmed ja võrreldakse selle väljundit oodatud tulemusega. Erinevus, mida tuntakse veana, kasutatakse kaalude korrigeerimiseks, et tulevikus paremaid tulemusi saada. Selleks kasutatakse erinevaid algoritme, näiteks tagasimurde (backpropagation) meetodit.

Nende võrgustike rakendused on laiad. Neid kasutatakse piltide ja kõne tuvastamisel, loomuliku keele töötlemisel, ennustaval analüüsil, mängudes ja paljudel muudel aladel, kus on vaja keerulisi mustreid ära tunda ja teha ennustusi. Erinevad arhitektuurid, nagu konvolutsioonivõrgustikud (CNN) ja rekurreeruvad närvivõrgustikud (RNN), on välja töötatud konkreetsete ülesannete jaoks.