Tagavõrkude

Tagavõrkude, või turvavõrkude, mõiste viitab võrkudele, mis on paigaldatud kõrgustes toimuvate tööde ohutuse parandamiseks. Need on mõeldud kukkumise tõkestamiseks ja võivad olla ajutised või püsivamalt kasutatavad, sõltudes töö iseloomust.

Materjalid ja ehitus: Enamik turvavõrke on valmistatud sünteetilistest kiududest, näiteks polüpropüleenist või nailonist; mõnikord kasutatakse ka metallvõrku. Võrk on tavaliselt kinnitatud tugevalt konstruktsioonide külge ning varustatud sobivate ankrute ja kinnitustega. Võrgu suurus ja paindlikkus sõltuvad töö riskide astmest ning ohutusnõuetest.

Kasutusvaldkonnad: Peamised kasutusvaldkonnad on ehitus- ja tööstustööd kõrgustel, kus kukkumise oht on suur, näiteks katuste ja fassaadide tööd. Teatris ja suurüritustel kasutatakse tagavõrke laval turvalisuse suurendamiseks ning vajaliku kukkumiskaitse loomiseks. On olemas nii ajutised võrguvõrgud kui ka püsivamad süsteemid.

Paigaldamine ja hooldus: Paigaldust teevad koolitatud töötajad. Oluline on kontrollida kinnituste tugevust, võrgu terviklikkust ning lõimate ja kinnituste kulumist. Enne tööd ja regulaarselt töö käigus läbi viidud kontrollid aitavad vähendada kukkumisohtu ning tagada võrgukasutuse ohutuse.

Seadus ja standardid: Tööohutusnõuded on reguleeritud riiklikult ja rahvusvaheliselt. Eestis kehtivad kohustused ning standardid, mis suunavad võrkude tootmist, paigaldamist ja hooldust; rahvusvaheliselt on olulised standardid EN 1263-1 ja EN 1263-2. Tagavõrkude kasutamine peab olema kooskõlas nende juhistega, et tagada töötajate ohutus.