Taastestimise

Taastestimine on mõiste, mida kasutatakse mitmes valdkonnas, et kirjeldada korduvat testimist või hindamist pärast muudatusi või varasemate tulemuste kinnitamist. Taastestimist nähakse osana kvaliteedi tagamise ja riskide vähendamise protsessist ning seda rakendatakse erinevates kontekstides, sealhulgas tarkvaratestis, tootmises, kliinilistes uuringutes ja hariduses.

Taastestimise eesmärk on kinnitada, et varasemad vead või puudused on parandatud, toode või süsteem vastab nõuetele ning riskid on kontrolli all. See võib olla suunatud konkreetsetele muudatustele ja kuuluda regressiooni-, kinnitustesti või revalidatsiooni valdkonda. Oluline on jälgitavus nõuetele, muudatuste loogiline seos ning dokumentatsioon, mis võimaldab tulemusi auditeerida.

Protsess hõlmab tavaliselt planeerimist, sobivate testijuhtude valimist, testikeskkonna ettevalmistamist, testide läbiviimist, andmete kogumist ja analüüsi ning aruandlust. Tulemuste põhjal langetatakse otsused jätkamise, paranduste või vastuvõtmise kohta ning vajadusel koostatakse muudatuste logid ja auditijäljed. Taastestimine põhineb riskihindamisel ning keskendub sageli just muudetud või mõjutatud süsteemi osadele.

Taastestimist kohaldatakse erinevates valdkondades vastavalt spetsiifikale: tarkvaras keskendutakse sageli regresiooni- ja kinnitustestidele, tootmises kvaliteedikontrollile ning kliinilistes uuringutes revalidatsioonile. Hariduses võib see tähendada õpitulemuste kinnitamist pärast õppetöö muutmist või täiendavate katsete läbiviimist.