Sünnijärgsed

Sünnijärgsed on psühholoogiline mõiste, mis käsitleb inimese sünnijärgset kohta perekonnas ja selle võimalikke mõjusid isiksusele, käitumisele ning elukäigule. Kontseptsiooni esitles 20. sajandi alguses Alfred Adler, kelle tööd lõid alusena teooriale, et vanemate tähelepanu ja perekondlikud dünaamika võivad kujundada erinevalt last.

Klassifikatsioon: tavaliselt eristatakse esimesena sündinud, kesklast (keskmine), viimasena sündinud ja üksiklast. Sõltuvalt perekonna suurusest ja kultuurilisest kontekstist võivad täpsed mõjud erineda.

Empiirilised leiud: sünnijärk on seotud mõningate üldiste tendentsidega, kuid mõju on tavaliselt väike ja sõltub paljudest teguritest (vanemlikud stiilid, sotsiaalne taust, perekonna suurus ja kultuur). Mõned uuringud on leidnud, et esimesena sündinud võivad olla veidi kõrgema saavutuste suhtes, tihti korreleerides suurema organiseeritusega, samas kui viimaseks sündinud võivad näidata tugevat sotsiaalset oskust või loomingulist lähenemist. Kesklastel võivad olla paremad läbirääkimis- ja koostööoskused. Ainult lapsed võivad omada tugevat iseseisvust. Kuid need jooned ei ole universaalsed ja võivad varieeruda.

Kaasaegne vaade: suurte uuringute ja meta-analüüside kohaselt seletab sünnijärk ainult väikest osa isiksuse varieeruvusest ning tulemused on üldiselt kitsas kontekstis. Sünnijärk on üks paljudest mõjutajatest, mis võivad mõjutada haridust, karjäärivalikuid või pere dünaamikat, kuid see ei ole deterministlik.