Stratifikatsioon

Stratifikatsioon tähistab jagunemist kihtideks või hierarhilisteks tasanditeks ning seda mõistet kasutatakse mitmel distsipliinil, näiteks sotsioloogias, geoloogias ja ökoloogias. Sõltuvalt kontekstist võib stratifikatsioon tähistada nii füüsiliste kihtide järjestust kui ka sotsiaalset või kultuurilist kihistumist.

Sotsioloogias viitab stratifikatsioon ühiskondlikule hierarhiale, kus inimesed paiknevad erinevates kihtides ligipääsuressurssidele ja võimalustele põhineva järjestuse alusel. Põhivõtmed on sissetulek, vara, haridus ja ametikoht; mõnikord mängivad rolli rass, sugu või etniline taust. Stratifikatsioon mõjutab eluolukordi, tervist ja sotsiaalset liikumist. Teooriad, nagu Marxistlik ja Weberi traditsioon, analüüsivad ebavõrdsust omandi kontrolli ja sotsiaalse staatuse kaudu ning institutsioonide rolli selles protsessis.

Geoloogias viitab stratifikatsioon kivimite või setete kihtide moodustumisele ja järjestusele. Iga kiht erineb koostise, terade suuruse või mineraalide poolest, ning kihtide järjestuse uurimine võimaldab rekonstrueerida minevikus asetleidnud keskkonnatingimusi ning geoloogilist ajalugu. Stratigraafia aitab määrata kihtide vanust ja korrelatsiooni erinevate piirkondade vahel; selleks kasutatakse sageli superpositsiooniprintsiipi ning radiomeetrilisi dateeringuid.

Lisaks sotsioloogilisele ja geoloogilisele kontekstile ilmneb stratifikatsioon ka ökoloogias ja limnoloogias, kus süsteemid võivad olla vertikaalselt kihistunud — näiteks metsade erinevad kihid või järvede vee erinevad temperatuuri- ja tiheduszonid.