Sorteerimisel

Sorteerimisel, või sorteerimine, on tegevus, mille käigus esemed, jäätmed, andmed või muud üksused jagatakse gruppidesse vastavalt kindlatele omadustele või kriteeriumidele. Mõiste leiab rakendust mitmes valdkonnas, sealhulgas jäätmete käitlemisel, logistikas, tootmises ja andmetöötluses. Sorteerimise eesmärk on parandada taaskasutust, suurendada efektiivsust või muuta andmete töötlemine lihtsamaks.

Jäätmete sortimine eraldab materjalid selliseks, et neid saab taaskasutada või korralikult realiseerida. See võib toimuda allikast ehk kodust või jäätmekäitluse keskustes. Protsess hõlmab käsitsi sorteerimist, mehhaanilisi sorteerimisseadmeid ning optilisi ja magnetilisi eraldajaid, mis suunavad plastid, paberi, metalli ja orgaanilise jäägi erinevatesse kogudesse.

Logistika ja pakendiettevõtetes tähendab sortimine pakendite ja saadetiste liigiti kogumist ning liikumist eelmääratud sihtkohtadesse. Automaatsetes sorteerimiskeskustes kasutatakse skaneerimist (ribakoodid või RFID), konveieriliine ning sorteerimisakti, mis jagab saadetised linna- või riigiti. Efektiivsus ja vigade vähendamine sõltuvad süsteemide paigaldusest ja andmete kvaliteedist.

Tootmises sorteerimine aitab tagada kvaliteedi ja voogu, eraldades vigased või sobimatud üksused ning sorteerides tooted vastavalt suurusele, kaalule või omadustele.

Andmetöötluses on sorteerimine andmete järjestamine kindla võtme alusel. Levinud sorteerimisalgoritmid hõlmavad kiiret sortimist (quicksort), mergesort ja heapsort. Olulisel kohal on sortimise ajaline keerukus ning stabiilsus, mis säilitab sama võtme korral algse järjekorra. Sorteerimine on sageli kriitiline samm tõhususes ja täpsuses.