Sissepritsesüsteemide

Sissepritsesüsteemid viitavad mehhanismide kogumile, mis vastutavad mootori töövedeliku (tavaliselt kütuse) täpse ja kontrollitud tarnimise eest põlemiskambrisse. Need süsteemid on asendanud varasemad karburaatorid, pakkudes paremat kütusesäästu, madalamaid heitmeid ja täpsemat jõudluse reguleerimist. Sissepritsesüsteeme on kahte peamist tüüpi: mehaanilised ja elektroonilised.

Mehaanilised sissepritsesüsteemid kasutavad mehaanilisi komponente, nagu pumbad ja pihustid, et tarnida kütust. Need süsteemid on tavaliselt vähem keerukad kui elektroonilised süsteemid, kuid pakuvad ka vähem paindlikkust ja reguleerimisvõimalusi.

Elektroonilised sissepritsesüsteemid (EFI) on tänapäeval kõige levinumad. Need kasutavad elektroonilisi juhtplokke (ECU), et jälgida mootori erinevaid parameetreid, nagu õhu sisselaske kogus, mootori temperatuur ja pöörlemiskiirus. ECU arvutab seejärel optimaalse kütusekoguse ja pihustite avamisaja, et tagada parim võimalik põlemine. Elektroonilised süsteemid võimaldavad ka täpsemat juhtimist heitmete ja kütusekulu osas.

EFI-süsteeme omakorda jagatakse mitmeks tüübiks. Kogu sisselaske sissepritse (TBI) süsteemis pihustatakse kütus ühte või kahte pihustisse, mis asuvad gaasiklapi korpuse lähedal, imitorusse. Kollektori sissepritse (MPI) süsteemis pihustab iga silinder oma kütuseotsikut, mis asub sisselaskekollektoris, klapi vahetus läheduses. Otsepritse (DI) süsteemis pihustatakse kütus otse põlemiskambrisse, pakkudes suurimat täpsust ja efektiivsust. Sissepritsesüsteemid on tänapäevase mootoritehnoloogia oluline osa.