Sisearvutussüsteemid

Sisearvutussüsteemid, tuntud ka kui manustatud süsteemid, on spetsiaalsed arvutisüsteemid, mis on projekteeritud täitma kindlat funktsiooni või funktsioone, sageli reaalajas. Need süsteemid on tavaliselt osa suuremast seadmest või masinast ja neil on oma pühendatud riist- ja tarkvara. Erinevalt üldotstarbelistest arvutitest, mida saab kasutada mitmesugusteks ülesanneteks, on sisearvutussüsteemid optimeeritud konkreetseks tööks.

Nende süsteemide peamised omadused hõlmavad piiratud ressursse, nagu töötlemisvõimsus, mälu ja energiatarve. Need on sageli loodud töötama usaldusväärselt pikema aja jooksul ja karmides keskkonnatingimustes. Sisearvutussüsteemid on igapäevaelus laialt levinud, alates kodumasinatest nagu pesumasinad ja mikrolaineahjud kuni autode mootoriajuplokkideni, tööstusautomaatika, meditsiiniseadmete ja sideseadmeteni.

Sisearvutussüsteemid koosnevad tavaliselt mikroprotsessorist või mikrokontrollerist, mäluseadmest (nagu RAM ja ROM), sisend/väljund (I/O) liidestest ning spetsiifilisest tarkvarast ehk püsivarast. Püsivara on kirjutatud otse riistvarale ja juhib selle tööd. Nende süsteemide arendus nõuab sageli spetsiifilisi programmeerimiskeeli nagu C või C++ ning sügavat arusaamist riistvarast ja operatsioonisüsteemidest.