Sagedusdomeenianalüüs

Sagedusdomeenianalüüs, tuntud ka kui sagedusanalüüs, on signaalitöötluses kasutatav meetod, mis uurib signaali sageduskomponente selle asemel, et vaadata seda ajas. See tähendab, et signaali esitatakse erinevate sageduste summaks ja iga sageduse intensiivsuse või amplituudi uuritakse. Sagedusdomeenianalüüsi põhiline eesmärk on paljastada signaali omadused, mis pole ajadomeenis ilmsed, nagu näiteks teatud sageduskomponentide olemasolu või puudumine, nende tugevus ja faas.

Üks peamisi tööriistu sagedusdomeenianalüüsiks on Fourier' teisendus. Fourier' teisendus võimaldab iga signaali, mida peetakse piisavalt hästi käituva, dekomponeerida lihtsamateks siinus- ja koosinussignaalideks erinevate sageduste ja amplituudidega. Diskreetselt esitatud signaalide puhul kasutatakse kiiret Fourier' teisendust (FFT), mis on arvutuslikult tõhusam meetod. Tulemuseks on spekter, mis näitab signaali energia või amplituudi jaotust erinevatel sagedustel.

Sagedusdomeenianalüüsi rakendused on laialdased. Seda kasutatakse helisignaalide töötlemises, kus see aitab tuvastada ja filtreerida erinevaid helisid. Elektriinsenerinduses aitab see analüüsida elektrisignaale, vooluahelate vastuseid ja raadiosidet. Meditsiinis rakendatakse seda näiteks elektroentsefalogrammi (EEG) ja elektrokardiogrammi (EKG) signaalide analüüsimiseks. Samuti on see oluline piltide töötlemisel, kus see aitab tuvastada tekstuurimustreid ja filtreerida müra.