Süsinikujalajälg

Süsinikujalajälg tähistab kõigi kasvuhoonegaaside kogust, mis tuleneb isiku, organisatsiooni, sündmuse või toote tegevusest. Seda mõõdetakse tavaliselt CO2e ehk süsinikdioksiidi ekvivalendina ning sageli avaldatakse aastaseks näitajaks, mis hõlmab otsest ja kaudset mõju.

Jalajälg jaguneb tavaliselt kolme laiemasse kategooriasse: Scope 1 sisaldab otseseid emissioone, näiteks ettevõtte omatute kütuste põletamist. Scope 2 hõlmab kaudseid emissioone elektri ja soojuse tarbimisest kaugemast allikast. Scope 3 hõlmab kogu tarneahelast ja tarbitavate toodete ning teenuste elutsükliga seotud emis­sioone, nagu transport, materjalide tootmine, jäätmed ja kasutus. Reaalses maailmas on Scope 3 sageli suurim osa süsinikujalajäljest.

Emissioonide arvutamiseks kasutatakse rahvusvahelisi standardeid ja metoodikaid, kõige laiemalt GHG Protocoli raames. Veel kasutatavad on ISO 14064 ja elutsüklianalüüsi (LCA) meetodid. Neid tööriistu rakendatakse nii ettevõtete kui ka linnade ja riikide tasandil, et koguda andmeid ja võrrelda jalajälgi.

Tähtsus ja rakendus: süsinikujalajälje arvestus aitab kaasa kliimamuutuste leevendamise ehk kasvuhoonegaaside kasvu vähendamisele ning võimaldab sihtide seadmist, aruandlust ja mõju mõõtmist. Tarbijad ja investorid kasutavad andmeid rohelistarjete ja ostude suunamiseks.

Vähendamine hõlmab energiasäästlikkust, taastuvenergia kasutust, puhtaid transportivõimalusi, ringmajanduse põhimõtete rakendamist ning tarneahela ja toote elutsükli optimeerimist, et vähendada nii otseseid kui ka kaudseid emissioone.