Representatiivsus

Representatiivsus ehk representativeness on omadus, mille puhul nähtus, institutsioon või valim peegeldab laiemat populatsiooni. Sõltuvalt kontekstist võib tähendus olla erinev, kuid keskmes on üldistatavus ja vastavus algandmete struktuurile.

Poliitilises mõttes tähendab representatiivsus, et demokraatia toimib nii, et riigikogu ja teised institutsioonid ning nende otsused peegeldavad rahva tahet ja demograafilist koostist. Kahe peamise käsitluse vahel eristatakse: deskriptiivne (kirjeldav) esindatus ja sisuline (edustav) esindatus. Deskriptiv esindatus tähendab, et esindajad sarnanevad rahva tunnuste poolest (sugu, vanus, etnilisus jne). Sisuline esindatus keskendub sellele, kas esindajad kajastavad laiemate huvide ja poliitiliste prioriteetide puudutusi ning osutuvad otsustusprotsessides vastutustundlikuks.

Uurimiskontekstis viitab representatiivsus sellele, kui hästi valim peegeldab kogu populatsiooni. Selle saavutamiseks kasutatakse meetodeid nagu juhuslik valim, stratifitseeritud valim ning klastervalim ning kaalumist, et kompenseerida erinevusi. Representatiivsus on oluline, kuna see mõjutab tulemuste üldistatavust ja uuringu usaldusväärsust.

Piirangud ja kriitika rõhutavad, et täiuslik representatiivsus on ideaal, mida on raske saavutada. Erinevad esindatuse vormid võivad olla vastuolulised: deskriptivne esindatus ei garanteeri sisulist mõju ning valimi koostis võib olla ebaproportsionaalne või raskesti ligipääsetav.