Põletikud

Põletikud ehk põletikuline reaktsioon on keha kaitse- ja taastusmehhanism, mis aktiveerub kudede kahjustuse, infektsiooni või ärritavate ainete korral. Selles protsessis osalevad immuunsüsteemi rakud, veresooned ja põletikumediatorid, nagu histamiin ja tsütokiinid. Põletik võib esineda kohapeal või levida suuremale alale ning selle eesmärk on kahjulike tegurite kõrvaldamine ning koe taastumise soodustamine.

Akutne põletik on lühiajaline seisund, mis sageli taandub mõne päeva kuni nädala jooksul. Krooniline põletik püsib kauem ning võib põhjustada koe kahjustusi. Põhjused hõlmavad infektsioone (bakterid, viirused, seened), traumad või immuunreaktsioone. Kõige tavalisemad tunnused on punetus, kuumus, turse, valulikkus ja funktsiooni kaotus.

Järgnevad põhilised põletiku tüübid: akutne ja krooniline. Akuutne põletik on kiiresti alanud ja tavaliselt lokaliseeritud piiratud piirkonnas; krooniline põletik kestab pikka aega ning võib mõjutada suuremat piirkonda või kogu organismi. Mõlemal juhul võivad samuti esineda üldised sümptomid nagu väsimus ja palavik.

Põhjused hõlmavad infektsioone (bakterid, viirused, seened), kudede vigastusi või operatsioone, ärritavaid kemikaale ning autoimmuunhaigusi, kus immuunsüsteem ründab keha kudesid.

Diagnoos põhineb kliinilisel läbivaatusel ning vajadusel vere- ja uriinianalüüsidel, pildiuuringutel ning koeproovide võtmisel. Ravi keskendub põhjuse kõrvaldamisele ja sümptomite leevendamisele. Kasutatakse põletikuvastaseid ravimeid (mittesteroidsed põletikuvastased ained või glükokortikoidid), vajadusel antibiootikume bakteriaalse infektsiooni korral ning kohalikke ravimeid või kirurgilist sekkumist, kui see on vaja.

Ennetus hõlmab nakkuste ennetust (vaktsineerimised), vigastuste vältimist ning tervislikku eluviisi. Kui põletik süveneb või kestab kauem kui paar nädalat, kaasneb tugev valu, suur turse või palavik, on soovitatav pöörduda arsti poole.