Päikesekalendrid

Päikesekalendrid, tuntud ka kui päikesekalendrid, on kalendrisüsteemid, mis põhinevad Maa tiirlemisel ümber Päikese. Need kalendrid jälgivad aastaaegade muutumist ja on seega olulised põllumajanduse ja inimtegevuse planeerimisel.

Tuntuim päikesekalendri näide on Gregoriuse kalender, mida kasutatakse laialdaselt üle maailma. See kalender jagab aasta 365 päevaks, millele lisatakse iga nelja aasta tagant üks liigpäev (veebruarikuus 29 päeva), et kompenseerida Maa orbiidi ebaprecisust. Gregoriuse kalender on reform Gregoriuse XIII poolt 1582. aastal vastu võetud Juliuse kalendri järgi, mille eesmärk oli parandada seni kasutusel olnud kalendri vigu.

Teine ajalooline päikesekalender on Egiptuse kalender, mis oli üks esimesi päikesekalendreid. See koosnes 12 kuust, millest igaühes oli 30 päeva, ning lisati veel viis lisapäeva. Vanad roomlased kasutasid samuti päikesekalendrit, mis aja jooksul arenes.

Päikesekalendrid erinevad kuukalendritest, mis põhinevad Kuu faasidel. Päikesekalendrid on täpsemad aastaaegade ennustamisel, kuna Maa orbiit ümber Päikese on stabiilsem ja ennustatavam kui Kuu orbiit ümber Maa. Päikesekalendrite täpsus on olnud oluline erinevate kultuuride ja tsivilisatsioonide arenguks.