Pulsioksümeeter

Pulsioksümeeter on mitteinvasiivne seade, mis mõõdab vere hapnikusaturatsiooni (SpO2) ning pulsi sagedust (HR). Seda kasutatakse sageli haiglates, kliinikutes ja kodusel jälgimisel.

Seade töötab LED-ide ja fotodetektori abil. Valguseks kasutatakse tavaliselt punast (umbes 660 nm) ja infrapunast (umbes 940 nm) kiirgust. Arteriaalse vere hapnikusisalduse ja pulsatsiooni mõõtmine põhineb valguse imendumise erinevustel ning arvutatakse SpO2 ja HR.

Rakendused hõlmavad operatsioone, anesteesiat, intensiivravi, hingamisraskuste jälgimist ning kodust jälgimist. Mõnikord kuvab seade lisaks plethysmogrammi ja hoiatab hüpoksia korral.

Piirangud ja täpsus: mõõtmised võivad olla ebatäpsed madala perifeerse verevarustuse, küünelaki või kunstküünte, naha pigmentatsiooni, liikumise, tugeva valguse või külmumise tõttu. CO- või methemoglobineemiat põhjustavad seisundid võivad anda moonutatud tulemusi. Seade ei asenda vere hapnikusisalduse laboratoorset mõõtmist, eriti kriitilistes olukordades.

Ajalugu: pulsioksümeetrite ideed ja esimesed seadmed pärinevad 1970.–1980. aastatest. Tänapäeval on pulsioksümeetrixed laialdaselt kasutusel ning nende täpsus ja lisafunktsioonid on pidevas arengu faasis.