Poolläbipaistvuse

Poolläbipaistvus viitab materjali omadusele, mis laseb valgusel osaliselt läbi minna, kuid hajutab seda samal ajal nii, et objekte ei saa selgelt näha. See erineb läbipaistvusest, kus valgus läbib materjali ilma olulise hajumiseta, võimaldades selget nähtavust, ja läbipaatmatust, kus valgus läbi materjali ei pääse. Paljud looduslikud ja kunstlikud materjalid on poolläbipaistvad. Näiteks piim, udu, frosted klaas, õhuke paber, mõned poolvääriskivid nagu opaal või kaltsedon, ja õhukesed plastkiled on tüüpilised poolläbipaistvad ained. Poolläbipaistvuse aste sõltub materjali molekulaarsest struktuurist ja selle pinna korrapärasusest. Materjalid, millel on palju väikeseid osakesi, mis hajutavad valgust, või need, millel on karedad pinnad, kipuvad olema poolläbipaistvad. Sellist omadust kasutatakse erinevates rakendustes, sealhulgas dekoratiivklaasis, valgustuse hajaldites ja teatud tüüpi filtrites. See võimaldab pehmet, hajutatud valgustust ja võib pakkuda teatud määral privaatsust, samal ajal lastes valguse läbi. Optilistes uuringutes on poolläbipaistvus oluline mõiste, et mõista valguse interaktsiooni erinevate materjalidega.