Peegeldused

Peegeldused ehk peegelduse nähtused on laine- või energia tagasipeegeldumine eseme pinnal. Kõige tavalisem näide on valguse peegeldumine, kuid nähtusi esineb ka helilainetes ja teistel lainetel. Füüsikalises mõttes peegeldumine tekib siis, kui laine kohtub piiriga ja osa energiast peegeldub tagasi ning osa läbib pinda edasi.

Nurkide seadus on keskne optikas: sisenemisel pinnaga langeva laine nurk i on võrdne peegeldunud nurga r (i = r). See kehtib peegeldumiseks tasasel, homogeenil pinnal ja aluseks kiirte suuna määramisel. Peegeldumist võib jagada peamiselt kaheks tüübiks: spekulaarne peegeldumine, mis tekib siledatel ja hästi peegeldavatel pindadel ning mille kiired peegelduvad ühtlaselt, võimaldades teravat kujutist; ning hajuv peegeldumine, mis tekib ebatasastel või karvasematel pindadel ning mille kiired peegelduvad mitmes suunas, põhjustades udust või hajutatud pilti.

Materjalide ja näidete poolest hõlmavad peegeldused peeglid (siledad klaas- või metallepinnad), veepinnad, märjad või märgistatud pinnad ning teised heledad või läikivad pinnad. Helilainete peegeldus esineb ka akustikas ning mängib rolli ruumiheli kujunemises ja sonarides.

Kultuurilises ja praktilises kontekstis kujutavad peegeldused sageli enesetaju või maailma taju sümbolit ning neid kasutakse nii kunstis kui arhitektuuris ning visuaalsetes tehnoloogias, kus valgust kontrollitakse ja suunatakse.