Pascaluseadusel

Pascaluseadus, tuntud ka kui Pascal’i põhimõte, on vedelike mehaanika põhikäsitlus, mille esitas Blaise Pascal. See väidab, et suletud vedelikus rakendatud rõhk kandub vedelikus ühtlaselt kõikides suundades ning sama tugevusena kogu süsteemis. Teisisõnu, rõhu muutus levib kogu vedelikku sõltumata vedeliku geomeetriast või kontuuri kujundusest.

Rõhu muutused vedelikus on seotud sügavusega, kui vedelik on stabiilne ja gravitatsioonijõud tegutsevad. Rõhk P sügavusel h on P = P0 + ρ g h, kus P0 on pindne või ümbritseva keskkonna rõhk, ρ vedeliku tihedus ja g gravitatsioonikiir, ning h on sügavus vedelikus. PascaluseadUST rakendatakse kõige paremini suletud süsteemides, kus rõhk ei muutu vedeliku oluliselt.

Rakendused: Pascaluseadust kasutavad hüdraulilised süsteemid ning erinevad tööriistad, nagu hüdraulilised pressid ja pidurid. Projekti puhul võimaldavad kaks kolvi erineva pindalaga jõu vahekorda säilitades suurendada või vähendada rakendatavat jõudu: F1/A1 = F2/A2, mistõttu väikese jõuga saab tekitada suurema jõu suurel kolvil.

Piirangud: seadus kehtib peamiselt mittekompressiivsete vedelike ja statilistes või quasi‑statilistes tingimustes. Reaalsed voolud, viskoossus, temperatuuri kõikumised ja surveuuringud põhjustavad kõrvalekaldeid ning vajavad täpsemaid vedelikudynamiika mudeleid.

Ajalugu: Pascal esitas põhimõtte 17. sajandil; seadus on saanud Blaise Pascali nime. Pascaluseadust tuntakse kui olulist vahendit tippsüsteemide jaotatud jõu mõistmiseks.