Pakettvahetussüsteemid

Pakettvahetussüsteemid, tuntud ka kui paketilülitustehnoloogiad, on võrguandmete edastamise meetod, mis jagab andmed väikesteks ühikuteks, mida nimetatakse pakettideks. Iga pakett sisaldab lisaks saadetavale andmeosale ka aadressiteavet, mis näitab selle sihtkohta. Need paketid võivad liikuda võrgus erinevaid teid pidi, enne kui need sihtkohas uuesti tervikuks kokku pannakse.

Selle lähenemisviisi peamine eelis on võrguressursside tõhusam kasutamine. Erinevalt ahelülitussüsteemidest, kus kogu sidekanal on kogu edastuse vältel reserveeritud, võimaldab paketivahetus mitmete kasutajate ja ühenduste jagada sama füüsilist võrguliini. See on eriti efektiivne, kui andmete edastamine on katkendlik või kui saadetakse väikseid andmehulki.

Pakettvahetussüsteemid on tänapäeval interneti alustalaks. Enamik tänapäevaseid arvutivõrke, sealhulgas internet, kasutab paketivahetust andmete edastamiseks. Populaarsed protokollid nagu TCP/IP (Transmission Control Protocol/Internet Protocol) põhinevadki just paketivahetuse põhimõtetel. See tehnoloogia on võimaldanud massiivselt kasvada digitaalsel infovahetusel ja teenuste kättesaadavusel.