Põletusvigastusi

Põletusvigastused ehk termilised kahjustused tekivad, kui nahk või muud koed puutuvad kokku liiga kõrge temperatuuriga. Põhjused võivad olla mitmesugused, sealhulgas kuum vedelik (nt kuum vesi, õli), kuumad esemed (nt triikraud, ahi), avatud leegid, aur, elektrivool või ka keemilised ained.

Põletusvigastusi liigitatakse tavaliselt nende sügavuse järgi. Esimese astme põletused kahjustavad ainult naha pealmist kihti (epidermist), põhjustades punetust, valu ja kerget turset, kuid mitte ville. Need paranevad tavaliselt mõne päevaga ilma armistumiseta. Teise astme põletused tungivad sügavamale (dermisesse) ja neid iseloomustavad villid, tugev valu ja punetus. Need võivad paraneda nädalatega, jättes mõnikord armid. Kolmanda astme põletused kahjustavad kõiki nahakihte ja võivad ulatuda ka nahaalusesse koesse. Nahk võib olla valge, must või pruun, katsudes kuiv ja nahkjas. Valu võib olla vähene, kuna närvilõpmed on kahjustatud. Need vajavad alati meditsiinilist abi ja jätavad tõenäoliselt püsivaid armistumisi.

Esmaabi põletusvigastuste korral sõltub selle ulatusest. Külma veega jahutamine on oluline esimene samm, et vähendada kahjustust ja valu. Vältida tuleks jääd, sest see võib kudesid täiendavalt kahjustada. Väiksemaid esimese ja pinnapealseid teise astme põletusi võib ravida kodus puhastusvahendite ja sidemetega. Suuremate, sügavamate või ulatuslikumate põletusvigastuste korral on oluline pöörduda koheselt arsti poole.