Ohutussignalisatsioonisüsteemid

Ohutussignalisatsioonisüsteemid, tuntud ka kui turvasignalisatsioonid, on kompleksid seadmed, mis on loodud vara, inimeste või territooriumi kaitsmiseks ohtude, nagu sissetungimine, tulekahju, veeavarii või gaasileke eest. Need süsteemid koosnevad tavaliselt keskpuldist ehk paanist, mis on süsteemi aju, ning mitmesugustest sensoritest ja signaaliseadmetest.

Paan ühendab kõik süsteemi komponendid ja töötleb nende saadetud informatsiooni. Sensorid on süsteemi silmad ja kõrvad. Levinumad sensoritüübid on liikumisandurid, mis tuvastavad liikumist infrapunakiirguse või mikrolainete abil, ukse- ja aknaandurid, mis reageerivad avanemisele, klaasipurunemise andurid, suitsu- ja tulekahjuandurid ning lekkimisandurid.

Kui sensor tuvastab ohu, saadab see signaali paanile. Paan omakorda aktiveerib häiresignaali, mis võib olla sireen, välklamp või mõlemad, et hoiatada kohalolijaid ja hoiatada võimalikke sissetungijaid. Paljud süsteemid on ühendatud ka valvefirmade või omanike mobiiltelefonidega, saates teavitusi vahetult.

Tänapäevased ohutussignalisatsioonisüsteemid on sageli integreeritavad koduse või ettevõtte automaatika ja muude nutikate seadmetega. Need võimaldavad kasutajatel süsteemi juhtida ja jälgida kaugjuhtimise teel nutitelefoni rakenduste kaudu, pakkudes seeläbi täiendavat mugavust ja kontrolli. Süsteemi valikul tuleb arvestada kaitstava objekti suuruse, asukoha ja vajalike funktsioonidega.