Nukleofiilide
Nukleofiilide on keemiline termin, mis tähistab osakest, millel on lone paari elektrone või negatiivselt laetud pi-sideme kaudu, mis võib doonorina annetada elektrone teisele aatomile, moodustades uue keemilise sideme. Nukleofiilid on reaktiivsed ja otsivad positiivselt laetud või elektroni defitsiitseid piirkondi molekulis, mida nimetatakse elektrofiilideks. Nukleofiil-elektrofiil reaktsioon on orgaanilises keemias üks põhilisi reaktsioonitüüpe. Nukleofiilide nimetus tuleneb nende atraktiivsusest tuumade (positiivselt laetud) suhtes. Nad võivad olla nii neutraalsed molekulid kui ka anioonid. Mõned levinumad nukleofiilid hõlmavad hüdroksiidiioone (OH-), veemolekule (H2O), ammoniaaki (NH3) ja halogeenioone (nagu Cl- või Br-). Nukleofiilide tugevus sõltub mitmest tegurist, sealhulgas negatiivse laengu kontsentratsioonist ja selle stabiilsusest, samuti sterilisest takistusest. Tuimad nukleofiilid on need, mis on stabiilsemad ja millel on vähem sterilist takistust, samas kui tugevad nukleofiilid on vähem stabiilsed ja millel on rohkem sterilist takistust. Nukleofiilid mängivad olulist rolli paljudes bioloogilistes ja tööstuslikes protsessides, sealhulgas ensümaatilistes reaktsioonides, ravimite sünteesil ja polümeeride tootmisel.
---