Nesosilikaadid

Nesosilikaadid, ehk orthosilikaadid, on silikaatmineraalid, mille SiO4-tetraeedrid ei jaga üksteisega oksügensilma. Iga tetraeedri on ruumis ümbritsetud metallkationide (nt Mg2+, Fe2+, Ca2+, Al3+, Ti4+, Zr4+) abil ning tetraeedrid võivad jääda kristallvõrgus eraldi. Selline isolatsioon annavad neile tavaliselt kõrge keemilise stabiilsuse ja suhteliselt tiheda, kuid mitte k enje struktuuri.

Peamised esindajad kuuluvad mitmesse rühma. Oliviinid (forsteriit Mg2SiO4; fayaliit Fe2SiO4) moodustavad oliviinide grupi. Garnetid, näiteks pyrope, almandiin ja spessartiin, kuuluvad A3B2(SiO4)3-valemiga rühma. Tsirkoon ZrSiO4 on levinud magmattes ja kontinentidest ning tihti kasutatakse geokronoloogias. Topaas Al2SiO4(F,OH)2 on teine oluline esindaja. Algsed metamorfsed kolmikvormid andalusiit, kyanit ja sillimanite (Al2SiO5) esindavad orthosilikaate. Titanite CaTiSiO5 on samuti nesosilikaat ning esineb sageli igat liiki magmaakivistes.

Levinus: nesosilikaadid esinevad laialdaselt maakoores ning neid leidub ultrapõhjakeskustes ja metamorfsetes kivimites. Oliviin on peamiselt mantle, garnet metamorfsetes kivimites, tsirkoon igasugustes magmatses ja sedimantraatides ning topaas, andalusite-kyanite-sillimanite ning titanite granitoidses ja pegmatitkivimites.

Geoloogiline tähtsus: zirconi U-Pb vanusmääramine on oluliselt abi, garnetite P–T tingimuste hindamisel kasutatakse) ning oliviini ja garneti omadused aitavad tõlgendada vulkaanilise ja metamorfse ajaloo miljoneid aastaid. Nesosilikaadid on seega tähtis tööriist Maakoore ja vahetult ümbruse mõistmiseks.