Mängusõltuvusest

Mängusõltuvus, tuntud ka kui hasartmängusõltuvus või probleemne hasartmäng, on psühholoogiline seisund, mida iseloomustab pidev ja korduv hasartmängukäitumine, mis põhjustab märkimisväärset häiret või stressi isiku elus. See ei ole tingitud ühest konkreetsest tegurist, vaid on tõenäoliselt mitmete bioloogiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete mõjurite koosmõju tulemus.

Inimene, kes kannatab mängusõltuvuse all, tunneb tugevat tungi mängida, sageli hoolimata negatiivsetest tagajärgedest, nagu rahalised kaotused, suhete probleemid või töökaotus. Nad võivad proovida hasartmängu piirata või lõpetada, kuid neil on sellega raskusi. Hasartmängu käitumine võib muutuda mõttemaailma keskseks ja teised eluvaldkonnad hakkavad kannatama.

Diagnostilised kriteeriumid mängusõltuvuse tuvastamiseks hõlmavad tavaliselt kontrolli kaotamist hasartmängukäitumise üle, muretsemist hasartmängu pärast, vajadust suurendada panuseid rahuldava efekti saavutamiseks, rahutust või ärrituvust hasartmängude vältimisel ning hasartmängu kasutamist probleemide lahendamiseks või negatiivsete emotsioonide leevendamiseks. Sõltuvus võib mõjutada inimese finantsilist olukorda, põhjustades võlgu ja majanduslikke raskusi.

Ravi mängusõltuvuse korral hõlmab tavaliselt erinevaid terapeutilisi lähenemisviise, nagu kognitiiv-käitumisteraapia, motivatsiooniline intervjueerimine ja tugigrupid. Mõnel juhul võib kaaluda ka ravimeid. Oluline on otsida abi ja toetust, et sellest sõltuvusest üle saada.