Mäluadresseerimise

Mäluadresseerimine viitab protsessile, mille käigus arvuti salvestab ja toob esile andmeid keskse mäluseadme, näiteks RAM-i (Random Access Memory) abil. Igal mälupesal või asukohal on kordumatu aadress, mida arvuti kasutab kindlate andmete leidmiseks ja muutmiseks. Kui programm vajab teatud andmeid, saadab see mäluaadressi mäluseadmele, mis seejärel selle asukoha tuvastab ja vastavad andmed programmile edastab. Vastupidi, kui programm soovib andmeid salvestada, saadab see andmed koos sihtmäluaadressiga mäluseadmele.

Mäluadresseerimise meetodid võivad varieeruda. Mõned süsteemid kasutavad füüsilist adresseerimist, kus iga mälupesa otsene füüsiline asukoht määratakse. Teised kasutavad virtuaalset adresseerimist, kus operatsioonisüsteem loob iga programmi jaoks abstraktse aadressiruumi. See virtuaalne aadressiruum kaardistatakse seejärel füüsilistele mäluaadressidele, mis võimaldab tõhusamat mälukasutust ja kaitseb programme üksteise eest. Mäluhaldurid on vastutavad selle adresseerimise ja mälukasutuse optimeerimise eest.