Molekulivalem

Molekulivalem on keemias kasutatav lühike kirjeldus, mis näitab molekulis olevate aatomite tüüpe ja arvu. Näiteks vee molekulivalem on H2O, mis tähendab kaht vesinik- ja üht hapnikuatomi molekulis. Molekulivalem ei väljenda aatomite sidemust ega ruumilist paigutust; selleks kasutatakse struktuurivalemeid või ruumilisi mudeliteid.

On erinevaid valemi vorme: absoluutne molekulivalem (täpsed aatomite arvud, nt C6H12O6 glükoosi puhul), empiriline valem (lihtsaim täisarvuline suhe, nt CH2 on glükoosi empiriline valem) ja kondenseeritud struktuurivalem (nt CH3CH2OH etanooli puhul), mis annab lihtsama aimduse sidemetest. Molekulivalemeid kasutatakse stoikiomeetrias, molaarmassi arvutamisel ja ühendite identifitseerimisel.

Polümeeride ja ioonsete ainete puhul kasutatakse sageli valemiühikuid või keskmisi valemeid, sest ahelate pikkus või kristallne struktuur võib varieeruda. Isotoopide puhul märgitakse massiarvud, näiteks 13C-etikett. Molekulivalemi piiranguks on see, et sama valem võib vastata erinevatele isomeeridele ning valem ei näita keemilisi sidemeid ega stereokeemiat.