Mikrokapseldamine

Mikrokapseldamine on protsess, mille käigus mikroskoopilised sisud, sageli vedelad või peenestatud, ümbritsetakse kaitse- või funktsionaalse kestaga, moodustades mikrokapslid. Kest kaitseb sisust, võimaldab kontrollida vabanemist ning suurendab stabiilsust, mis on oluline nii toidu- kui ka farmaatsia- ja kosmeetikatoodetes. Lisaks võib kest anda maitse või lõhna maskimise ning parandada käsitlemist ja stabiliseerimist.

Keste koostis sõltub kasutusvaldkonnast. Kõige levinumad on polümeeride või lipiidide baasil olevad kestad. Populaarsed materjalid on gelatin, alginaat, karboksümetüültselluloos (CMC), gum arabic ja chitosan ning erinevad lipiidid ja vahad. Toor- ja lõppproduktide valikul arvestatakse soovitud vabanemismehhanismi, stabiilsust ja rakendusvaldkonda (toit, farmaatsia, kosmeetika, põllumajandus).

Peamised kapseldamismeetodid on: coacervation (faseerumise või kihi eraldumise teel), interfacial polymerization (kihilise polümeriseerumise teel), spray drying (kuivatamine pihustamise teel), spray chilling või külmutuskuivatamine, extrusion ning erinevad katmist ja vabanemist kontrollivad protsessid fluidiseeritud öös ja in situ polümeriseerimine. Erinevad meetodid sobivad erinevatele sisudele ja kestadele ning võimaldavad saav Suom.

Rakendused hõlmavad toidutööstust (maitseainete, vitamiinide ja lõhnaaineid sisaldavad kapslid), farmaatsiatootmist (kontrollitud ravimivabanemine), kosmeetikatööstust (aktiivsete koostisosade stabiliseerimine) ning põllumajandust (põllumajanduslike vahendite kontrollitud vabastamine ja kaitse).

Eelised ja piirangud: Mikrokapseldamine suurendab stabiilsust, võimaldab kontrollitud vabastamist, kaitseb sisudest ja hõlbustab käsitlemist. Piirangud hõlmavad tootmiskulusid, tehnilist keerukust ja skaleerimise väljakutseid ning mõnel juhul vabanemissüsteemi täpsust nõudvaid nõudeid.